Noniii.... eile sain ma magada kaks tundi. SIis oli koputus uksele ning seal seisis Monika, kes rääkis mulle midagi väga kiiresti ning aru sain ma ainult seda, et ma pean poole tunni pärast olema riides ja valmis minekuks. Vaatasin teda pikalt ja ilmselt väga kurja ilmega (mõttest jooksis läbi: "Mille krdi pärast ta mind üles ajas mingi mõttetu möla pärast. Grrrrr !@?!?@)

Läksin tagasi voodisse ning sättisin ennast uuesti magama, kui mu peas käis "Klõps!" ning mul tuli meelde, et mind ootab ees füsioteraapia kursus. Ajasin siis ennast kähku püsti, kaanisin sisse pool liitrit piima ning panin riidesse.

Füsioteraapiat kolm tundi.....

Sain lõpuks ka enda pangakaardi kätte ning olin ülirahul, kuni järsku helistab ema ning räägib midagi kirjast mis saabus HSCB'st. Mul oli amöh? Mis kiri, misasi? Siis seletas õde mulle, et mu tšekiraamat oli ilusti saadetud Eestisse, kuigi korrutasin neile vähemalt 5 korda, et see tuleb saata Birminghami aadressile. Noh pole lugu.

Pärast seda läksime Monikaga poodidesse (ta näitas mulle igasugu toredaid poode - palgapäev ja punased kingad, siit ma tulen!!!!) ning sööma.

Läksin keskööl magama ning magasin 16 tundi...

---

Ma ei ole veel eriti vist rääkinud Amberist ja Zenist, kes mõlemad on nunnud karvapallid. Eriti Zenist, kes mulle pimedatel ja pikkadel öödel seltsiks on. Nad on nimelt kiisud. Väga armsad ka. Amber on paks ja isepäine ja enamuse ajast magab. Kuid Zen käib ja ütleb mulle tere ning nurrloomab mu süles^^

Ma tegin kooki J'le täna. Talle väga maitses. Mulle ka.

Ja ma vajan kanget teed... või kohvi...