Wednesday, March 16, 2011

Aru ma ei saa...


Esiteks. Ma tõesti ei saa aru, miks püütakse mulle peale suruda Justin Bieberi ja Twilighti fännamist. Ma ei ole kunagi midagi fännanud ja ma ei arva, et ma millestki ilma oleks jäänud. Ning ma tõesti ei saa aru, kuidas saavad kahekümnendates neiukesed olla kõrvuni armunud mingisse poisinolki, kes ei näe välja ja laulab ka üliimalalt (no kuulge... One Less Lonely Girl !?!?!?!?)

Teiseks. Ma ei saa ka aru, miks ma peaksin tööl käima enda väljaskäimis riietega? Ma arvan, et enda töökohustuste juures ei peaks ma kandma enda uusimaid riideid, vaid neid, mis on mugavad ja kannatavad ka kulumist ja määrdumist. Ja tõesti ei näe kena välja, kui mõni ülekaaluline neiu tuleb tööle retuusides, mis paistavad läbi nii, et vaade on tema hiiglaslikele roosadele aluspükstele-.- Tänan ei! Mina jään oma teksade ja t-särkide juurde, mis on mugavad ja ka tööks sobivad.

Kolmandaks. Ma ei näe mingit põhjust minna öövahetustesse täismeigiga (aka nagu läheks ööklubisse või õhtul kuhugi pittu). Noh tegelikult päevasesse vahetusse ka. Mille kuradi pärast peaksin ma istuma paksu meigikihiga terve öö ning siis veel ehk imestama, et nahk is starting to act up? Ei usu. Aka lootku aga.

Neljandaks. Kas tõesti arvatakse, et pisikesed vastikud kommentaarid mõjuvad mulle nii väga? Ja siis oodatakse, et ma veel inimestele vastu tulen. Ma mõtlen, et ma ei pea olema kena, kui minuga ei olda:) Nagu E täna hommikul ütles, et kurat, piffil ei ole normaalsest käitumisest aimugi. Nagu sina (aka mina) oleksid tema pahas tujus süüdi. Ja ta tõesti oli imestunud, kui ma vastasin, et mind tõesti ei huvita, kas ta teeb minu kohta kommentaare või mitte, sest ma olen siin ainult nädal aega. Ta ei ole lihtsalt inimene kelle arvamus mind huvitaks ning ma ei kavatse ennast tema maitse järgi painutama hakata:) Kommenteerigu südamest, kui õeluseussiks olemine nii väga vajalik on. Aga austusest ja vastutulelikkusest minu poolt võib ta ainult unistada.

Viiendaks. Tegelikult on E'st kahju. Ma näen, kui raske tal selles paketis on. ja ta ei saa mujale ka minna, sest ehitavad abikaasaga maja. Ta ütles, et ta tahaks nii väga koju Poola tagasi. Ja ma usun teda. Mina tahaksin ka koju tagasi.

Kuuendaks. Nendest briti piffidest ei ole kahju. Nad on ise samasugused. Ja nad tunduvad ka rahul olevat. Aga neid ei kohelda ka nagu välismaalasi.



Jah ma virisesin terve selle postituse.

Tiina-kallis! Tule ruttu tagasi!
Riita! Sa oled ära kadunud kuhugi *cries*
Emm! Palun leia mu lõpupaberid ruttu üles:)
Cat-babe maga ennast millalgi välja ka XD
Kadi! Anna kohe teada, kui Ameerika infot tuleb:)
Mirju - ma tõesti loodan, et sinuga on seal Jaapanis kõik korras.


Teie äärmiselt kangekaelne Tiigrikiisu.

*kallidpaid*

Saturday, March 12, 2011

Jah ma olen ekstreemselt halb blogipidaja.


to Ariel

Igaljuhul... Palju aega on möödas ja ma ei tööta enam umm kõige lihtsam on vist öelda mulle ebameeldivate inimestega.

Plaanin ka Inglismaal õppimist hetkel nii et on busy busy.
Depressioon, mis mind halvas pärast novembris Eestis käiku on taandumas ning asjad arenevad!

Tänane tööpaev oli tore! See koosnes kolme printsessiraamatu ettelugemisest ning piltide vaatamisest, craft-kitiga haldja tegemisest, hulgalisest joonistamisest erinevate vahenditega ning värviraamatu värvimisest. Väike jalutuskäik oli ka muidugi:)

Väga hea on töötada, kui keegi kogu aeg su peale ei karju ning sind igal võimalikul moel maha ei tee:) Ma saan nautida seda, mida ma tegema pean ning mul ei ole enam tunnet, et ma ei taha tööle minna. Samamoodi on tekkinud tunne, et ma olen vajalik. Mitte mingi tühi koht tegemas midagi, mida ma ei taha. Minuga ei käituta enam nagu teenijanna/orjaga, vaid ma olen väärtustatud ning ma tunnen, et minust on tõesti abi.

Tore on nii!

Igatsen muidugi Eestit taga. Viimane kord Eestis olles isegi mõtlesin, kas tulla üldse tagasi. Aga vot, tulin! Ja pilt siis ka viimasest Eestis käigust ning toredast õhtust Liisi juures:)

Kallikallikalli kõigile!

Teie elevil Tiigrikiisu