Freshers week on olnud tegelikult tore.

Esmaspäeval olin ma küll veidi ärritunud nende inimeste peale, kes esimeses tutvustavas nö loengus magasid, aga ma arvan, et olen sellest üle saanud. Igaljuhul meeldib mulle course leaderi suhtumine. Kuid ma ei kujuta ette, kas see, et ta mu nime 125 inimese seast mäletab on hea või halb.

Teisipäeval oli meil kolmetunnine loeng keemia ja mikrobioloogia laborite ohutusest ning täna oli selle peale test. Olles viie parima sooritaja seas sain ma kiita ning ainsana nimeliselt. Igaljuhul ma ei teadnudki, et kui inimesel on diabeet (ning muidugi ka probleemid immuunsüsteemiga), siis ta ei tohi Inglismaal mikrobioloogia laboritesse siseneda ning kuna meil on Hazard group II laborid, siis peab igasugustest meditsiinilistest probleemidest kohe teada andma.

Leidsin ka uusi tutvusi. Lukasz ja Rina jagavad nüüdsest minuga ka laborikappi ja kõik loengud ja tutorialid on mul nendega koos (välja arvatud personal tutorialid, mis on kümnestes gruppides). Ajagraafik on üpriski hea - alustan kõige varem 10.15 ja lõpetan kõige hiljem 15.05 (ja seda ainult ühel päeval). Palju keemiat, matemaatikat, füüsikat ja bioloogiat.

Esmaspäeval tutvustati meile ka ülikooli raamatukogu ning selle võimalusi. Väga palju erinevaid võimalusi on ja mulle meeldib ka see, et paljusid raamatuid ja ajalehti ning -kirju saab interneti kaudu ööpäev läbi kasutada. Kõik on ka väga abivalmid.

Homme on Student Uninon Fayre, millele ma ka minna kavatsen, et lihtsalt ringi vaadata ja uudistada ning ilmselt saada ka rohkem infot. Täna leidsin endale veel teise klubi - ajaloo, mis käib koos iga kahe nädala tagant ning liikmed saavad valida, millest nad huvitatud on ning kutsutakse erinevaid ajaloolasi siis vastavatel teemadel loenguid pidama, mis on iseenesest väga kasulik.

Esmaspäeval siis hakkavad asjad korralikult peale. Kas ma olen imelik, et ma ootan seda väga? Aga noh, mulle on alati imelikkus meeldinud.

Õnnelikult,
Teie tiiger-jänku ja muud sarnased olevused.

Olen ma aga laisk blogikirjutaja.

Niisiis. Väga palju on muutunud.

Jah. Läksingi Birminghamist ja töölt ära. Huddersfieldi (Leedsi lähedal) ja elan nüüd Vincentiga siis koos:) ja see on hea otsus olnud.

Olin kaks nädalat Prantsusmaal Vendee's puhkusel ja see oli nii tore! Mul pole aastaid sellist puhkust olnud. Järgmine suvi ilmselt tagasi.

19. septembril alustan ülikooli. Teen Science Foundation aasta millele järgneb Medical Genetics with placement ehk kokku 5 aastat. Ma ei suuda seda ära oodata!!!!!

Tegelikult ei ole ma nii ammu eesti keeles kirjutanud. Imelik on. Peaksin seda rohkem tegema.

Jaanuarist hakkan laulma Gilbert & Sullivan'i koomilistes operettides:) Saab tore olema.

Püüan ka poole kohaga tööd leida, mis ülikooli ei segaks. Sain proovipäevale ühte väiksesse ja nunnusse restorani:)

Ma igatsen tikkimist. Ema saadab mulle kohe kui tellimus kohale jõuab uued padjad, mida teha (huntidega)!!!

Leidsin ka omale klubi, millega ülikoolis liituda: Okinawa kobudo! Ma tahan juba alustada treeningutega!!!!!!!!! Bo, Kama, Katana, Tonfa, Sai, Nunchaku

LARP on lahe!! Ma sain endale lateksist mõõga XD ja Ordu kinkis mulle oma rüü:) (Esmakordne juhus ajaloos). Mul ei ole kunagi nii lahedat larpi olnud kui The Gathering oli!

Fenrise Ordu on jõudnud järeldusele, et ma olen piisavalt lahe, et nendega aega veeta XD Ülejäänud naissoost isikutest nad seda veel ei arva. Igal juhul, peaksin ma selle lause lõppu lisama For Fenris! XD et keegi ei solvuks.

Eestit igatsen tegelikult... Ei möödu päevagi, kui ma isamaalisi laule ei kuulaks... Ilmselt tulen jõulude ja uue aasta paiku kolmeks nädalaks.

Igal juhul kirjutan rohkem selgitusi, kui aega saan!!

Teie ekstreemselt hüperaktiivne Tiigrikiisu turned to Honey Bunny

xxx

Kui keegi arvab, et ma ei tee siin Inglismaal midagi või olen laisk vms siis see isik võiks endale teatavaks võtta, et mu eelmise aasta keskmine nädalas töötatud tundide arv on 48 ja 60 vahel.

Hetkel teen ma kuue päevaga 72 tundi.

Ma panin ennast ametiühingusse kirja, sest siis ei saa kompanii mulle sitta keerata. Unisoni nad kardavad nagu tuld.

Kui mu manager teatab mulle veelkord, et ma ei saa oma nelja nädalat puhkust võtta, sest keegi on igal nädalal kasvõi ühe päeva endale vabaks võtnud, siis võib ta perse kerida (vabandan väljenduse pärast).

Vähemalt tiimi liider on tore ja püüab asja lahendada:)

Ja küsimus tekib ka selles, et kui ükski puhkusepäev ei tohi kattuda, ja igal ühel on ette nähtud 5.6 nädalat puhkust, siis miks ei ole manager teinud nii, et 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini iga päev üks isik puhkusel oleks. Sest aasta jagub täpselt nii, et iga päev peaks keegi puhkusel olema. 356/7 on umbes 52. Ja 52/9 on umbes 5.6. Ehk mind tema vead ei huvita. Kui ei sobi, siis ametiühing siit ma tulen.


*kallikallid teile*

Teie mitte ärritunud olla püüdev Tiigrikiisu. Veidi mossis. Aga sellegipoolest heatujuline.

P.S. Aga selles paketis mulle tõesti meeldib!!! Nii tore on tööl olla vahepeal:) Ehk siis *happy-go-lucky-dance* for that!

Aru ma ei saa...

Esiteks. Ma tõesti ei saa aru, miks püütakse mulle peale suruda Justin Bieberi ja Twilighti fännamist. Ma ei ole kunagi midagi fännanud ja ma ei arva, et ma millestki ilma oleks jäänud. Ning ma tõesti ei saa aru, kuidas saavad kahekümnendates neiukesed olla kõrvuni armunud mingisse poisinolki, kes ei näe välja ja laulab ka üliimalalt (no kuulge... One Less Lonely Girl !?!?!?!?)

Teiseks. Ma ei saa ka aru, miks ma peaksin tööl käima enda väljaskäimis riietega? Ma arvan, et enda töökohustuste juures ei peaks ma kandma enda uusimaid riideid, vaid neid, mis on mugavad ja kannatavad ka kulumist ja määrdumist. Ja tõesti ei näe kena välja, kui mõni ülekaaluline neiu tuleb tööle retuusides, mis paistavad läbi nii, et vaade on tema hiiglaslikele roosadele aluspükstele-.- Tänan ei! Mina jään oma teksade ja t-särkide juurde, mis on mugavad ja ka tööks sobivad.

Kolmandaks. Ma ei näe mingit põhjust minna öövahetustesse täismeigiga (aka nagu läheks ööklubisse või õhtul kuhugi pittu). Noh tegelikult päevasesse vahetusse ka. Mille kuradi pärast peaksin ma istuma paksu meigikihiga terve öö ning siis veel ehk imestama, et nahk is starting to act up? Ei usu. Aka lootku aga.

Neljandaks. Kas tõesti arvatakse, et pisikesed vastikud kommentaarid mõjuvad mulle nii väga? Ja siis oodatakse, et ma veel inimestele vastu tulen. Ma mõtlen, et ma ei pea olema kena, kui minuga ei olda:) Nagu E täna hommikul ütles, et kurat, piffil ei ole normaalsest käitumisest aimugi. Nagu sina (aka mina) oleksid tema pahas tujus süüdi. Ja ta tõesti oli imestunud, kui ma vastasin, et mind tõesti ei huvita, kas ta teeb minu kohta kommentaare või mitte, sest ma olen siin ainult nädal aega. Ta ei ole lihtsalt inimene kelle arvamus mind huvitaks ning ma ei kavatse ennast tema maitse järgi painutama hakata:) Kommenteerigu südamest, kui õeluseussiks olemine nii väga vajalik on. Aga austusest ja vastutulelikkusest minu poolt võib ta ainult unistada.

Viiendaks. Tegelikult on E'st kahju. Ma näen, kui raske tal selles paketis on. ja ta ei saa mujale ka minna, sest ehitavad abikaasaga maja. Ta ütles, et ta tahaks nii väga koju Poola tagasi. Ja ma usun teda. Mina tahaksin ka koju tagasi.

Kuuendaks. Nendest briti piffidest ei ole kahju. Nad on ise samasugused. Ja nad tunduvad ka rahul olevat. Aga neid ei kohelda ka nagu välismaalasi.



Jah ma virisesin terve selle postituse.

Tiina-kallis! Tule ruttu tagasi!
Riita! Sa oled ära kadunud kuhugi *cries*
Emm! Palun leia mu lõpupaberid ruttu üles:)
Cat-babe maga ennast millalgi välja ka XD
Kadi! Anna kohe teada, kui Ameerika infot tuleb:)
Mirju - ma tõesti loodan, et sinuga on seal Jaapanis kõik korras.


Teie äärmiselt kangekaelne Tiigrikiisu.

*kallidpaid*

Jah ma olen ekstreemselt halb blogipidaja.

to Ariel

Igaljuhul... Palju aega on möödas ja ma ei tööta enam umm kõige lihtsam on vist öelda mulle ebameeldivate inimestega.

Plaanin ka Inglismaal õppimist hetkel nii et on busy busy.
Depressioon, mis mind halvas pärast novembris Eestis käiku on taandumas ning asjad arenevad!

Tänane tööpaev oli tore! See koosnes kolme printsessiraamatu ettelugemisest ning piltide vaatamisest, craft-kitiga haldja tegemisest, hulgalisest joonistamisest erinevate vahenditega ning värviraamatu värvimisest. Väike jalutuskäik oli ka muidugi:)

Väga hea on töötada, kui keegi kogu aeg su peale ei karju ning sind igal võimalikul moel maha ei tee:) Ma saan nautida seda, mida ma tegema pean ning mul ei ole enam tunnet, et ma ei taha tööle minna. Samamoodi on tekkinud tunne, et ma olen vajalik. Mitte mingi tühi koht tegemas midagi, mida ma ei taha. Minuga ei käituta enam nagu teenijanna/orjaga, vaid ma olen väärtustatud ning ma tunnen, et minust on tõesti abi.

Tore on nii!

Igatsen muidugi Eestit taga. Viimane kord Eestis olles isegi mõtlesin, kas tulla üldse tagasi. Aga vot, tulin! Ja pilt siis ka viimasest Eestis käigust ning toredast õhtust Liisi juures:)

Kallikallikalli kõigile!

Teie elevil Tiigrikiisu